Kes Saavad Laenu Taotleda?

Vähe on inimesi, kelle kõik kulutused on viimseni ratsionaalsed. Enamikul on mõningaid harjumusi, mis võrduvad raha tuuldepildumisega. Need leiab üles mõnenädalase või -kuulise kulutuste jälgimise ja analüüsimisega. Tõenäoliselt saab vähemalt osa neist teatud enesekontrolli korral säästuks pöörata. Kulutuste jälgimine ei tähenda tingimata kõigi ostutšekkide alleshoidmist ja kulutuste kaustikusse või arvutisse märkimist. Kes tasub suurema osa ostude eest deebet- või krediitkaardiga, näeb kulutatud summasid ja kulutuste tegemise kohti ka kontoväljavõttel.

Mõne panga internetilehel saab kasutaja seadistusi kohaldada, analüüsimaks just isiklikku eelarvet. Kes võtab välja palju sularaha kõikvõimalike pisiostude eest tasumiseks, võiks täpsemalt uurida-analüüsida ka neid kulutusi, sest just nende arvelt võib mõnel juhul kokku hoida üsna märkimisväärse summa.

Otsides võimalusi valikuliste kulutuste kärpimiseks, tasub mõelda, kas asi tegevus , millele raha kulub, on tõesti seotud Teie sisemiste soovide ja unistustega või on see peale surutud väljastpoolt – reklaami, meedia või ümbritsevate inimeste poolt. Enamiku n-ö sissesöödetud soovidest tulenevaid kulutusi võib julgelt ära jätta – need ei anna Teie heaolule midagi juurde, vaid võtavad hoopis ära, sest takistavad rahalise sõltumatuse suurendamist.

Kui kuludest on kriitilise pilguga üle käidud, võib ette võtta tulud – kas neid on võimalik suurendada näiteks lisatöö võtmise või töökoha vahetamisega tasuvama vastu. Nimetatud sammude järel jääb jooksvate kulutuste kõrval loodetavasti raha üle ka juba kaugemate finantseesmärkide poole pürgimiseks. Vähemalt mõneks eesmärgiks. Finantsplaani koostamise viimase sammuna tuleb välja valida kõige sobivamad vahendid nende eesmärkide saavutamiseks: valida, kuhu säästud paigutada, millist laenu võtta ja kui pikaks ajaks jms.

Sellest tuleb pikemalt juttu meie raamatu järgmistes osades. Võib-olla on Teil tekkinud küsimus, miks alustada finantsplaneerimist kaugemate eesmärkide paikapanemisest, kui võiks kõigepealt koostada eelarve ja selle põhjal otsustada, millisteks eesmärkideks raha jätkub. Viimasel juhul oleks ju tööd soovide ja eesmärkide tuludega vastavusseviimisel vähem. Põhjus on lihtne: hädareservi loomine ja pensionisäästu kogumine on vähemalt sama vajalik kui hädavajalike jooksvate kulutuste katmine.

Kuna enamikul inimestel tuleb kulutamine välja loomulikumalt kui säästmine, tuleb säästmisele suunatud tegevused asetada finantsplaanis alati kesksele kohale – muidu need ununevad ja inimene jääbki elama peost suhu, palgapäevast palgapäevani. Finantsplaani üks põhieesmärk on hädareservi moodustamine. Üks osa inimese säästudest peaks olema alati kiiresti ja suurte kahjumiteta kättesaadav – sissetuleku ajutise katkemise kompenseerimiseks või ootamatute ja vältimatute kulutuste katmiseks.

Ravikindlustus ja töötuskindlustus igakord hädast välja ei aita, samuti ei aita igas olukorras õnnetusjuhtumi-, reisi- või kahjukindlustus. Ideaalis peaks hädareserv olema seda suurem, mida kõikuvam on sissetulek ja mida suurem töö kaotamise võimalus vt tabelit. Paraku on just kõikuva sissetulekuga inimestel kõige raskem vajaliku suurusega hädareservi kokku saada. Aga püüdma nad peaksid, sest reservi olemasolu tähendab enese vabastamist ühest olulisest stressiallikast.

Hädaolukordade kergemaks üleelamiseks saab valmistuda ka muud moodi kui üksnes raha kogudes. Esiteks, hoidke ennast tööturul pakutavaga kursis isegi siis, kui praegune töökoht igati meeldib ja stabiilsena näib. Teiseks, mõelge võimalikele alternatiivsetele sissetulekuallikatele – väikeettevõtlus, käsitöö, potipõllundus… Kolmandaks, headel aegadel makske oma arveid ja võlgu korrektselt – siis on suurem šanss, et võlausaldajad halbadel aegadel Teile vastu tulevad, näiteks võimaldades pikemat maksetähtaega või andes soodsatel tingimustel laenu.

Palga ja maksude tabel näitab, et iga ametlikult tulu saava töötaja palgast läheb suur osa erinevate maksude ja maksete kujul riigile. Lisaks sisaldab enamik tooteid ja teenuseid, mida me ostame, 20 protsenti käibemaksu, osa kaupu näiteks autokütus ja alkohol veel kopsakat aktsiisimaksu. Suure osa sellest rahast kasutab riik mitmesuguste sotsiaaltoetuste maksmiseks.

Näiteks Järelikult ei pea inimene, keda tabab saatuselöök või suur elumuutus, alati lootma ainult enda kogutud hädareservile, võimalik on saada rahalist või muud tuge ka riigilt. Siin puudutame toetuste teemat vaid põgusalt, täpsema info leiab Sotsiaalministeeriumi www. Konkreetse juhtumi puhul tasub nõu küsida nimetatud asutuste spetsialistidelt, sest toetuste süsteemis on palju detaile, millest sõltub, kas ja millist toetust saab inimesele maksta.

Jaa artikkeli:. Jaa artikkeli Whatsapissa.

Kõige tõenäolisemalt puutub inimene oma elu jooksul kokku haigekassast makstavate hüvitistega. Johanna Kippo. Ismo Savolainen. Jaa artikkeli:. Jaa artikkeli Whatsapissa. Jaa artikkeli Facebookissa 5. Jaa artikkeli Twitterissä. Yhdysvallat syytti Kiinaa lupausten pettämisestä Lighthizerin mukaan viimeisen viikon aikana neuvottelut ovat menneet takapakkia, kun Kiina on vetäytynyt joistakin tärkeistä neuvotelluista sitoumuksistaan. Lataa Yle. Tilaa Ylen uutiskirjeitä! Siirry tilaamaan. Lisää aiheesta Ota yhteyttä.

Koronavirus Vain yksi potilas on Suomessa koronaviruksen takia tehohoidossa, mutta asiantuntijat vakuuttavat, että virus ei ole heikentynyt. Koronavirus Uusimmat tiedot koronaviruksesta: Akaassa tartunta terveydenhuollossa, Suomessa nuorten sairastelu pitää tehohoitopaikat tyhjinä, brittiministeri vetoaa: Älä tapa mummoasi. Koronavirus Katso, missä maissa tartuntojen kasvu on juuri nyt suurinta – grafiikkaa näyttää maailman ja Suomen tilanteen.

Koronavirus Kaupungissa oli nolla tartuntaa, mutta jätevedet paljastivat totuuden – tapauksia saattaa olla koko maassa selvästi luultua enemmän: “Varoitusmerkki”. Vain yksi potilas on Suomessa koronaviruksen takia tehohoidossa, mutta asiantuntijat vakuuttavat, että virus ei ole heikentynyt Koronaviruspotilaita ei ole ollut tehohoidossa HUSissa yli kuukauteen. Uusimmat tiedot koronaviruksesta: Akaassa tartunta terveydenhuollossa, Suomessa nuorten sairastelu pitää tehohoitopaikat tyhjinä, brittiministeri vetoaa: Älä tapa mummoasi Päivitämme tähän juttuun uusimmat tiedot koronaviruksen tilanteesta.