Euroopa Komisjoni aruanne kritiseerib läbipaistmatuid pangatasusid

Teisipäeval avaldatud jaepangandusteenuseid käsitlevast Euroopa Komisjoni aruandest selgub, et tarbijate jaoks on suurimateks pangandusega seotud probleemideks raskesti arusaadav teave, läbipaistmatud teenustasud ning ebapiisavad nõustamisteenused.

Uuringu käigus analüüsiti kontodega seotud tasusid 224 pangas, mis moodustab 81% Euroopa Liidu pangandusturust. Analüüsi tulemustes märgitakse, et teenustasude hinnastruktuurid on läbipaistmatud ning tarbijad ei saa sageli aru, kui palju nad pangale maksavad, samuti ei suuda kolmandik küsitletutest võrrelda omavahel eri pankade teenustasusid.

Kõige madalam on läbipaistvus Austria, Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa pankades, kus samas oli pangakonto omamine kõige kallim. Uuring näitas olulist erinevust pangakontodega seotud teenustasude suuruses. Veel toodi aruandes välja, et elektrooniliselt esitatud teave hindade kohta on sageli puudulik: ebapiisav oli see koguni 33 protsendil pankadest. Samuti järeldub uuringust, et kliendid ei saa finantsteenuste kohta piisavalt selget teavet ja nõustamist ning see on peamiseks takistuseks pangateenuste piiriülese kasutamise puhul.

79% ELi kodanikest sooviks selles vallas selget ja võrreldavat standardteavet, nagu näeb ette ka uus tarbijakrediidi direktiiv. Aruanne toob probleemina välja ka klientide vähese valmiduse panka vahetada. Kontosid viiakse ühest pangast teise üle harva, 2007. ja 2008. aastal tegi seda vaid 9% kontoomanikest.

Komisjon tõi välja võrdluse autokindlustusega, kus teenuseosutajat vahetati 25 protsendil kindlustusjuhtudest. Seega järeldab komisjon aruandes, et pangandusturg on Euroopa Liidus killustunud ning tarbijad on ilma jäetud ELi siseturu eelistest.

Euroopa Komisjoni tarbijakaitse volinik Meglena Kuneva ütles: “Pangad peavad olema korrektsemad ja muutma tarbijatega suhtlemise kultuuri. Liikmesriikide ametiasutustel tuleb täita oma kohustusi Euroopa Liidus kehtivate tarbijakaitsealaste õigusaktide jõustamisel.”

Euroopa Komisjoni siseturu volinik Charlie McCreevy leiab, et kõnealune uuring toob välja olulised probleemid. “Euroopa Komisjon on endale ülesandeks võtnud need probleemid lahendada. See tähendab, et pangandus tuleb muuta läbipaistvaks ning sätestada äritegevuse põhireeglistik. Arvestades majanduskriisi survet tarbijatele, on selle eesmärgi täitmine eriti tähtis.”

Kogutud andmeid võetakse arvesse jaepangandusteenuste valdkonnas praegu tehtavas töös, mida komisjon tutvustas 2009. aasta märtsis avaldatud teatises “Euroopa majanduse elavdamine”.

Ebaausaid kaubandustavasid käsitleva ELi direktiiviga on juba praegu keelatud tegevus, mis eksitab tarbijat ja takistab valikute tegemist. Liikmesriigid peavad jõustama vastavad finantsteenuste suhtes rakenduvad õigusaktid.

Ühiseid põhimõtteid kontode ühest pangast teise üleviimise lihtsustamiseks hakatakse kohaldama alates 1. novembrist 2009. Komisjon jälgib hoolikalt nende põhimõtete rakendamist.

Edgar Savisaar: valimistest sõltub Eesti edasine käekäik

Eelseisvate kohalike omavalitsuste valimiste tulemustest sõltub linnade ja  valdade ning terve Eesti edasine käekäik, rõhutas Tallinna linapea Edgar Savisaar kolmandal omavalitsusfoorumil peetud kõnes.

Savisaar kutsus üles valimisteni jäänud pooleteist kuu jooksul kõige olulisemat – inimesi – meeles pidama ning inimeste vajadustele keskenduma, teatas Raepress.

“Eelkõige kandkem hoolt, et mitte keegi ei jääks nälga, külma kätte ning peavarju ja arstiabita,” ütles Savisaar. Tuleb tagada, et ka väikelaen nõrgemad saaksid hakkama – et meie lapsed oleks hoitud, eakad tuleks väärikalt toime ning töökoha kaotus kedagi ühiskonnast välja ei tõukaks ja isiksust ei hävitaks.”

Savisaar tõdes, et eelolev sügis ja talv saavad olema tervele rahvale niikuinii rasked. “Meie kui omavalitsusliidrite õnn ja rõõm on oma rahva eest kaljuna seista just nüüd kui meie rahvas meid kõige enam vajab,” ütles Savisaar.

Savisaare hinnangul on omavalitsused üldiselt oma ülesannetega hästi hakkama saanud, igal juhul paremini kui Eesti valitsus.

“Eesti ei vaja mitte valdade mehhaanilist ühendamist vaid omavalitsuse tulubaasi olulist laiendamist. Kuni me valitsusega naeruväärsete tulumaksuprotsendi kümnendike üle kaupleme, jääb Põhjamaade ja Lääne-Euroopa ühiskonnamudel meile pikavipit igaveseks kättesaamatuks,” ütles Savisaar. “Seal moodustavad omavalitsuste tulud meil praktiseeritavast vähemalt kaks-kolm korda suurema osa. Eesti haldusreformi sisuks peab olema revolutsioon omavalitsuste tulubaasis – alles pärast seda saame tõsiselt rääkida Eesti
elukorralduse euroopalikuks muutmisest.”

Savisaare sõnul on kahetsusväärne, et initsiatiivi haldusreformi läbiviimiseks maha surutakse, juhul kui see praegusest valitsusest või selle parteidest. ei lähtu. “Võtame kas või Tallinna soovi linnaosad depolitiseerida – selle asemel karistas Toompea koalitsioon Tallinna meie volikogu koosseisu ja sellega kaasnevat kulude suurendamisega,” nentis Savisaar.

Savisaar meenutas reaktsioone ajakirjanduses – kui haldusreformi tahtis läbi viia IRLi regionaalminister, siis oli see väga hea, kui aga täpselt sedasama tahtis korraldada keskerakondlik Tallinn, siis muutus see äkki väga halvaks

“Tuleb ausalt tunnistada, et ega me ei suutnud oma esindusorganisatsioonide kaudu linnade ja valdade huvisid Vabariigi Valitsuse ees küllaldaselt kaitsta,” tõdes Savisaar. “Ja ega siin pole ka väga midagi imestada, sest nende organisatsioonide paljud juhid ise olid ju sellesama valitsuskoalitsiooni parteidest või vähemalt nendest ferratum sõltuvuses. Vabariigi Valitsuse omavoli aitas
oluliselt taltsutada vaid Euroopa omavalitsuste esindusorganisatsioonide sekkumine ning kindlasti oli siin siseriikliku survegrupina oluline roll meie Omavalitsusfoorumil.”

Clinton ja Paet rõhutasid NATO kollektiivkaitse põhimõtte olulisust

Neljapäeval ütles välisminister Urmas Paet, kohtudes Washingtonis Ameerika Ühendriikide riigisekretäri Hillary Clintoniga, et Eesti oleks valmis 2011. aastaks välja arendama Eesti ja Ameerika Ühendriikide ühise väljaõppemeeskonna OMLT (Operational Mentor and Liaison Team).

Välisminister Paet ja riigisekretär Clinton kinnitasid Eesti ja USA häid liitlassuhteid, eriti aga pikaajalist julgeolekualast koostööd. “Eesti soovib jätkata senist tihedat koostööd USAga nii kahepoolselt kui NATOs ja teistes laen kinnisvara tagatisel rahvusvahelistes formaatides. Seda eriti Afganistanis, kus koostöövõimalused on nii sõjalises kui tsiviilvaldkonnas, ”  ütles Paet.

Clinton tunnustas Eestit tugeva panuse eest olukorra stabiliseerimisel Afganistanis ja panuse eest uute demokraatiate toetamisel.

Paet ja Clinton peatusid põhjalikumalt olukorral Afganistanis pärast augustikuiseid presidendivalimisi. “On selge, et kiireid tulemusi Afganistanis oodata ei ole realistlik, kuid peame olema sihikindlad nii sõjalises kui tsiviilülesehitustöös – terrorismivastase võitlusega on tõhusam tegeleda ohtude juurte juures kui näha mogo tagajärgi Euroopas, USAs või mujal maailmas, ” märkis Paet. “Meie ühine eesmärk on jõuda selleni, et afgaanid saaksid oma riigi ja julgeoleku eest seismisega ise hakkama, ” toonitas ta.

Arutades edasisi koostöösuundi ja arenguid NATOs märkisid Paet ja Clinton, et NATO toimimise alus on kollektiivkaitse ning organisatsiooni uue strateegilise kontseptsiooni peajooneks peab jääma artikkel 5 ja NATO nähtavuse, usutavuse ja võimete selge väljenduse kindlustamine. ”Üheks oluliseks valdkonnaks on vastamine uutele ohtudele, sealjuures küberjulgeoleku valdkonna ohtudele ja rahvusvahelise koostöö suurendamine küberjulgeoleku vallas, ” märkis Paet. Riigisekretär Clinton märkis, et NATO küberkaitsekeskus Tallinnas on näide sellest koostööst. Clinton ja Paet pidasid oluliseks ka NATO edasist laienemist.

Clinton ja Paet rõhutasid ühtlasi Euroopa Liidu energiajulgeoleku arendamise vajadust energiakanalite mitmekesistamise abil. “Eesti ja teiste Balti riikide jaoks on energiajulgeoleku oluline osa energiaühenduste mitmekesistamine teiste Euroopa Liidu piirkondadega, “ toonitas Paet.

“Kui Eesti koostöö Ameerika Ühendriikidega on mitmekesine ja suhtlus aktiivne eriti kaitsekoostöö ja julgeoleku valdkonnas, siis pikalainat arenguruumi on veel kindlasti majandusvaldkonnas, kus senisest tihedamad kontaktid ning vastastikused investeeringud on väga teretulnud, ” tõdes Paet.

“Soovime koostööd näiteks põlevkivitehnoloogia valdkonnas, kus Eestil on pikaajalised kogemused ja ekspertiis, ” lisas ta.

Täna kohtus välisminister Paet Valges Majas ka riikliku julgeoleku nõuniku James Jonesiga ja osales arutelufoorumil Atlandi Nõukogus. Homme on välisministril Washingtonis kavas kohtumine ka USA endise riigisekretäri, NATO strateegilist kontseptsiooni välja töötava rühma juhi Madeleine Albrightiga. Samuti osaleb välisminister Paet homme koostöös USA Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskusega (CSIS – Center for Strategic and International Studies) toimuval diskussioonil.

Alustavale kiirlaen ettevõtjale Alustavaid

Alustavale ettevõtjaleAlustavaid loomeettevõtjaid ootame eelinkubatsiooni ehk ettevõtja baaskoolitusele
Me leiame, et äriidee hindamine ning korraliku äriplaani koostamine on vajalik kõigile ettevõtlikele loomeinimestele sõltumata tegevusvaldkonnast ning plaani koostamise faasis ei ole kõige olulisem piiranguid erialati määrata. Peame tähtsaks eelkõige iga eelinkubandi äriidee hindamist, arendamist ja teostatava äriplaani valmimist, millele toetudes oleks inkubandil võimalik oma äri ellu kutsuda sõltumata võimalusest oma äri siduda või http://www.huh.ee/kiirlaenud/ edasi arendada meie tootearendus-ja tootmiskeskkondades.

Tulenevalt inkubaatori tootmiskeskkondade eripärast ja suunast soosime sidusust pärandtehnoloogiatega, kuna need on valdkonnad, kus sihtasutusel on suuremad võimalused mõjutada ja kaasa aidata, toetada ja arendada noorte ettevõtete edasist käekäiku.

Eelinkubatsiooni võetakse korraga vastu kuni kümme liiget. Viljandi loomeinkubaatori eesmärgiks on saavutada pigem vähem, aga tõhusamalt toimivaid ettevõtteid, mille vundament on kindel, rajanedes ettevõtja isiklikele  eesmärkidele, arusaamale ja arengule. Väiksegrupilise kursuse eeliseks on võimalus kursusel osalejaid individuaalselt nõustada ning samas soodustab see usaldusliku õhkkonna tekkimist nii grupiliikmete kui grupi ja juhendajate vahel. See omakorda soodustab mõttevahetust ning aitab igal eelinkubandil saada paremat tagasisidet nii oma äriidee tugevustele kui nõrkustele ning võimaldab leida lahendusi ja võimalusi eri omaraha kitsakohtade lahendamiseks. Seeläbi on valmivad äriplaanid läbimõeldumalt ning selgemate eemärkide ning tegevuskavadega. Nende elluviija on sihipärasem ning oma tegevust analüüsiv ja adekvaatselt hindav.

Eelinkubatsioonehk ettevõtja baaskoolitus koosneb järgmistest etappidest:
1) toimub esmane kohtumine äriidee vedajaga, et välja selgitada idee perspektiiv ja potentsiaal ning ettevõtja vastavus inkubaatori valikukriteeriumitele;
2) s.h hinnatakseeelinkubatsiooni soovija idee ja isiku sobivusevastavust;
3) osutatakse abi äriprojekti pikavippi koostamisel, mille tulemusena valmib selgete eesmärkide, tegevuste, ajakava ja ressurssidega äriplaan;
4) osutatakse abi kompetentsi tõstmisel erinevate koolituste ja nõustamisteenuste kaudu;
5) valminud äriplaani hinnatakse hindamiskomisjoni poolt.

Eelinkubatsiooni etapp lõpeb valminud äriplaani kaitsmisega hindamiskomisjoni ees. Komisjoni tagasiside põhjal otsustatakse eelinkubantide põhiinkubatsiooni pääsemine, juhul kui eelinkubant on selleks sooviavaldusse esitanud.

Uus eelinkubatsioonikursus inkubaatorisse sisenemiseks toimub 28. veebruaril, 1. , 6., 8., 13., 20., 22. märtsil.

SA Viljandimaa Loomeinkubaatorid

26.aprillil 2013. a avatakse pidulikult SA Viljandimaa Loomeinkubaatorid metallitöökeskus AS Viljandi Metall tootmishoones (Viljandi, Reinu tee 27).Metallikeskuse eesmärgiks on anda alustavatele ettevõtjatele soodsatel tingimustel võimalus oma ideede realiseerimiseks praktikas  ja tootmiseks vajalike kogemuste omandamiseks kaasaegse seadmepargiga  sisustatud metallitöökojas. Avatav keskkond loob head võimalused tootearendajatele, disaineritele ja metallehistööhuvilistele  ning tulevastele ettevõtjatele oma mõtete praktiliseks juurutamiseks ja katsetootmiseks. Koostööpartneriteks oodatakse ka haridusasutusi ja tegutsevaid ettevõtteid.

Metallikeskuse seadmete ja töötingimuste puhul on arvestatud võimalustega teha nii metalltäppistööd kui valmistada mitmesugustest metallidest vaba disainiga esemeid. Sisustatud on õppeklass, peenmetallitöökoda, lukksepakoda, keemialabor, kuumtöö-valuruum, samuti põhitegevust  toetavad mudeltöö-, lihvimis-  ja viimistluskeskkonnad. Kokku on sisustatud  ligikaudu 25  töökohta erinevate kutseoskuste omandamiseks ja  maksimaalselt paljude laenud tehnoloogiate kasutamiseks. Võimalik on töödelda ennekõike  raua-, vase- ja alumiiniumisulameid, väärismetalle ja ka muid kaasaegseid materjale. Programmjuhtimisega 5-teljeline metallitöötlemiskeskus annab hea võimaluse oma ideede katsetamiseks reaalses tootmises, mida toetab TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia prototüübikeskuse 3D seadmepark.

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia direktori Anzori Barkalaja sõnul on tegemist järjekordse sammuga loomemajanduse suunalise innovatsioonikeskuse ellukutsumisel, kus osapoolteks on ülikool, ettevõtjad ning tulevikus loodetavasti ka kulutusluotto valitsussektor, eeskätt piirkonna kohalikud omavalitsused. Järgmiseks sammuks TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia poolt on praktilise, tootearendusele suunatud ettevõtlusõppe sisseviimine kõigile tudengitele alates selle aasta vastuvõtust ning neile praktikabaasi loomine koostöös Viljandimaa Loomeinkubaatoritega.

AS Viljandi Metall juhatuse liige Jaak Sulg: “Loomeinkubaatori metallikeskuse paiknemine meie ettevõtte ruumides on otseseks sillaks suurema tootmise ja alustavate ettevõtjate vahel. Mul on usku, et kui mõnedki  keskuses toimuvad arendused, unistused  ja tekkivad ideed leiavad  rakendust ulatuslikumas mahus nn päristootmises, on smsraha keskus oma eesmärgi saavutanud.  Meie lootus on kutsuda rohkem inimesi metallimeeste hulka, sest metalli kasutamisest ei saa me ümber ega üle ka tulevikus. Kui me oma tööd hästi tunneme, ja jätkub tahet tegeleda ka tootmisega, siis meie kogemusel siin maailmas päris hätta ei jää.“

SA Viljandimaa Loomeinkubatorid metalliinkubaatori renoveerimist ja sisustamist rahastati  Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse “Loomemajanduse tugistruktuuride toetamise” programmist.

Lisainfo:

Elerin Laurimäe
SA Viljandimaa Loomeinkubaatorid
Telefon 510 0858; e-post info@loomeinkubaator.ee

Kristjan Sisa
metallikeskuse tehnoloog, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud
Telefon 5229567; e-post kristjan.sisa@kultuur.edu.ee
Koostaja: Kristi Kivestu, kristi@loomeinkubaator.ee